Viis hingehaava. Hülgamise haav ja põgeniku mask.

Paljudel meist on hingehaavad, mis kujundavad seda, kuidas me maailma tajume, ennast näeme ja teisi kogeme. Lise Bourbeau kirjeldab viit põhilist hingehaava, mis on tekkinud lapsepõlves või juba enne sündi. Nendeks on hülgamine, mahajätmine, alandamine, reetmine ja ebaõiglus. Need on sügavad hingehaavad, mis kujundavad meie suhete mustreid, enesehinnangut ja kogu maailma kogemist. Täna alustan haavade kirjeldamist esimesest, hülgamise haavast.

Kuidas tekib hülgamise haav?

Hülgamise haav saab alguse varases lapsepõlves või juba enne sündi. Sageli on selle haava tekkimise taustal suhe samast soost vanemaga, kelle ülesanne on õpetada last armastama iseennast ja teisi. Kui vanema poolt tuleb teadvustamata signaal “ma ei taha sind”, “ma ei talu sind” või isegi “sa oled liiga nõrk, et siin maailmas toime tulla”, siis laps tõlgendab ja kogeb seda sügava hülgamisena.

See haav ei teki alati selgesõnalistest väljaütlemistest või faktilistest tegudest. Mõnikord piisab ükskõiksest pilgust, kannatamatusest või sellest, et lapse vajadused ei ole rahuldatud, last ei mõisteta või jääb ta tähelepanuta. Ka liigne hoolitsemine, kus lapsel pole võimalust iseseisvuda, võib põhjustada tunde, et teda ei aktsepteerita sellisena nagu ta on.

Põgeniku mask – ellujäämise muster.

Et hülgamise valu mitte uuesti kogeda, kasvatab laps endale kaitsva “põgeniku maski”. Ta harjub olema nähtamatu. Füüsiliselt võib see väljenduda väga kõhnas kehaehituses või suletud kehahoiakus: õlad ees, käed keha vastas, pilk eemalehoidev. Emotsionaalselt püüab ta mitte siduda end inimestega ega olukordadega. Tema ellujäämismehhanism on põgenemine – üksindusse, kujutlusmaailma, intellektuaalsetesse otsingutesse või mõnuainetesse, mis lubavad reaalsusest eemalduda.

Ta usub, et pole piisavalt väärtuslik ega armastust väärt. Et mitte uuesti kogeda hülgamist, tõmbub ta eemale. Armastus tundub talle sageli lämmatav. Ta püüab olla täiuslik, lootuses, et siis on tal lõpuks “õigus” olemas olla.

Millised võivad olla tagajärjed?

Pikaajaline hülgamise haav võib mõjutada inimese eneseväärtust, suhteid ja tervist. Sageli esinevad:

• probleemid eneseväljenduse ja arvamuse avaldamisega,

• kalduvus isoleeruda ja vältida tähelepanu,

• tervisemured nagu allergiad, hingamisprobleemid, depressioon, seedetrakti häired,

• tugev kalduvus viha enda sisse suruda.

Kui inimene ei tunnista oma hülgamise haava, võib see jääda juhtima tema elu varjatud tasandilt. Ta kas ise hülgab teisi või satub olukordadesse, kus teda hüljatakse. Mõlemal juhul kordub lapsepõlves alguse saanud muster.

Kuidas hakata tervenema?

Tervenemine algab teadvustamisest. Hingehaava olemasolu tunnistamine ei ole nõrkuse märk, vaid suur samm sisemise vabaduse suunas. Lise Bourbeau sõnum on selge: me ei saa muuta minevikku ega teiste inimeste tegusid, kuid me saame muuta enda suhtumist iseendasse.

Ja nüüd…
Kui sa tunned, et see teadmine liigutas midagi sinu sees, siis küsin sinult:

Kas sinus võib peituda hülgamise hingehaav?
Testi ennast - vasta küsimustele "jah" või "ei".

1. Kas tunned end tihti üksikuna ka siis, kui oled teiste inimeste keskel?
   (Näib, nagu keegi ei märkaks sind.)
   
2. Kas vajad lähedastes suhetes pidevalt kinnitust, et oled armastatud?
   (Kas vajad teise inimese kohalolu, et tunda end turvaliselt?)
   
3. Kas sa kipud klammerduma inimeste külge või kardad, et nad jätavad sind maha?
   (Muretsed juba ette, et sind hüljatakse.)
   
4. Kas oled tundlik vaikuse, eemaletõmbumise või vähese tähelepanu suhtes?
   (Isegi väiksemgi eemaldumine võib sind tugevalt mõjutada.)
   
5. Kas väldid olukordi, kus võid tunda end eemaletõugatuna või mitte oodatuna?
   (Võib-olla ei julge sa end avada või grupiga liituda.)
   
6. Kas lapsepõlves oli üks vanematest sageli emotsionaalselt või füüsiliselt eemal?
   (Kogesid, et sinu vajadused ja sina ise ei olnud kuuldud ega nähtud.)
   
7. Kas oled kalduv idealiseerima teisi ja seejärel pettuma, kui nad ei vasta su ootustele?
   (Loodad, et keegi päästab või täidab sind, aga seda ei juhtu.)
   
8. Kas sul on raske uskuda, et partner jääb sinuga ka siis, kui oled haavatav?
   (Kartes hülgamist varjad oma tegelikke tundeid.)
   
9. Kas kipud suhtes rohkem andma kui saama, sest muidu sind hüljatakse?
   (Sa ohverdad end, et partner ei lahkuks.)
   
10. Kas sind puudutab sügavalt mõte: “Ma pole piisav” või “Ma pole siia oodatud”?
    (See mõte saadab sind isegi siis, kui elu väliselt on korras.)
    

Loe oma ''jah''- ja ''ei''- vastused kokku.

• Kui vastasid “jah” rohkem kui 5le küsimusele:
  võimalik, et hülgamise haav mõjutab su elu ja suhteid. See võib ilmneda nii klammerdumise, üksinduse kui ka hirmuna mahajätmise ees.
  
• Kui vastasid “jah” 3–5 küsimusele:
  Sinu hinges võib olla mälestusi hülgamisest, millele tasub tähelepanu pöörata, eriti suhetes ja eneseväärtustamises.
  
• Kui vastasid “jah” kuni 2le küsimusele:
  tõenäoliselt ei ole hülgamise haav sinu jaoks keskne teema. Kui siiski mõni vastus sind kõnetas, võid mõelda, kust see tunne pärineb.

Kui soovid toetust oma sisemisel teekonnal, kirjuta mulle, olen sinu jaoks olemas.

Tervendame su hingehaava, et saaksid oma elu elada täiel rinnal!