Liigume nüüd edasi kolmanda, alandamise, hingehaava juurde. See haav ei puuduta mitte niivõrd üksindust, vaid hoopis väärikuse, kehalise ja vaimse eneseväärikuse kadumist. See on haav, mis tekib siis, kui laps tunneb, et teda häbenetakse, piiratakse või karistatakse lihtsalt selle eest, kes ta on.
Alandamise haava puhul ei püüa inimene põgeneda üksinduse eest, vaid ta püüab põgeneda häbi eest. Ja sageli teeb ta seda läbi enesealanduse, eneseunustamise ja liigse teiste eest hoolitsemise, uskudes, et just nii on tal lubatud olemas olla.
Kas sa oled inimene, kes alati aitab, hoolitseb ja naeratab, isegi siis, kui sul endal pole selleks jõudu? Kas sa tunned end sageli väsinuna, väärtusetuna või justkui nähtamatuna? Võib-olla elad sa elu, mida juhib sügaval peidus olev alandamise haav, nähtamatu jõud, mis mõjutab su enesehinnangut, suhteid ja keha.
Lise Bourbeau teooria kohaselt kujuneb alandamise haav varajases lapsepõlves, kui laps kogeb, et teda kontrollitakse, piiratakse või häbenetakse. Kui vanema(te) mõju on liiga tugev ja isiklik vabadus piiratud, tekib lapses tunne, et ta ei ole oma tegude ega keha tõttu aktsepteeritud. Häbi saab osaks tema identiteedist.
Et kaitsta end selle valu eest, kujuneb masohhisti mask – inimene, kes seab end viimaseks, püüab olla hea, kasulik ja tubli, et mitte kogeda uut häbi. Ta võib alateadlikult otsida olukordi, kus end alandada, näiteks läbi enesepiitsutamise, lõputu hoolitsemise või liialduste (söömine, töötamine, rahakulutamine).
Selline inimene:
Sageli on alandamise haavaga inimene armastatud oma kohusetunde ja abivalmiduse eest, kuid sisimas tunneb ta ennast ärakasutatuna ja nähtamatuna. Veelgi enam, ta ei pruugi ise märgatagi, kuidas ta loob ise olukordi, kus tunneb end väikese, tähtsusetu ja tühisena.
Tervenemise tee algab teadvustamisest.
Häbi ei kao siis, kui püüame seda varjata. Häbi hakkab lahtuma siis, kui me julgeme sellele otsa vaadata ja end armastada.
Me ei pea end karistama, et tunda end väärtuslikuna. Me ei pea end tõestama, et olla armastatud.
Kas sinus elab alandamise haav?
Vastates järgmistele küsimustele ausalt, saad parema aimu, kas alandamise haav mõjutab sinu elu. Märgi iga väite kohta:
1. Kas sul on raske paluda abi või väljendada oma vajadusi, sest tunned, et see oleks teistele koormaks?
2. Kas tunned end vastutavana teiste tunnete, õnne või heaolu eest, isegi kui keegi pole seda palunud?
3. Kas sa tihti iseäranis hoolitsed teiste eest, aga jätad oma vajadused tahaplaanile?
4. Kas kipud end ise kritiseerima ja “naljatled” enda arvelt, et teisi lõbustada?
5. Kas tunned sageli häbi oma keha, välimuse või mõne harjumuse pärast?
6. Kas sulle on omane öelda sõnu nagu “väike”, “natuke”, “pole hullu”, et end justkui vähendada?
7. Kas sul on kalduvus võtta enda peale ka teiste inimeste süü ja vastutus, isegi kui see ei ole sinu teha?
8. Kas tunned alateadlikku rahulolu, kui suudad rohkem teha, kannatada või pingutada kui teised?
9. Kas on raske aktsepteerida kiitust või tunda end siiralt väärtuslikuna, ilma et peaksid midagi tõestama?
10. Kas kardad vabadust, näiteks seda, kui sul pole kohustusi, ja leiad end selle asemel uusi ülesandeid otsimas?
Kui sul oli 5 või rohkem “Jah” vastust, võib alandamise haav sind märkimisväärselt mõjutada. Selles pole midagi häbiväärset – see on lihtsalt märk sellest, et osa sinust otsib mõistmist ja tervenemist.
Kui vastasid 3–4 küsimusele “Jah” või “Mõnikord”, siis võib see haav olla sinu elus episoodiline või varjatud, kuid siiski mõjuga.
Kui enamik vastuseid olid “Ei”, on see haav tõenäoliselt mitteaktiivne või tervenemise teel.
Teraapia aitab sul mõista, kust see muster pärineb ja kuidas seda leebelt tervendada.
Kui soovid alustada teekonda tervenemise suunas, võta julgelt ühendust.