Lapsed on vanemate emotsionaalse seisundi peegeldajad. Kui kodus on õhkkond harmooniline ja armastav, peegeldavad lapsed seda oma käitumises. Kui aga vanematevahelised suhted on tasakaalust väljas, näeme sageli, et lapsed hakkavad käituma viisil, mis viitab sisemisele segadusele. Nad võivad alandada teisi, mõnitada, ja väljendada viha või hirmu, sest nad on peegeldamas kodust emotsionaalset kliimat. See on klassikaline koolikiusu näide.

Peegelneuronid, ajurakud, mis võimaldavad meil kogeda ja peegeldada teiste emotsioone ja käitumisi, on üks põhjusi, miks lapsed nii tundlikult reageerivad oma vanemate käitumisele. Kui laps kogeb ja tajub, et vanemad on emotsionaalselt tasakaalust väljas, võtab ta selle mustri omaks ja hakkab seda oma käitumises väljendama. Tihti on põhjus selles, et laps tunneb end hüljatuna, sest tema emotsionaalsetele vajadustele pole kodus piisavalt tähelepanu pööratud.

Kodune suhe ja lapse käitumine.

Kui lapsevanemad ei suuda omavahelisi konflikte lahendada või ei loo kodus turvalist ja armastavat keskkonda, mõjutab see otseselt lapse emotsionaalset heaolu. Laps, kes näeb kodus pidevaid tülisid, kriitikat ja lugupidamatust, hakkab sageli seda sama käitumist väljendama oma suhtluses teistega. Ta ei ole saanud kogeda, kuidas terved suhted toimivad, ja seetõttu võib ta ise hakata suhteid looma alandamise või mõnitamise kaudu.

Oluline on mõista, et lapse käitumine ei ole alati märk tema iseloomuveast. Pigem on see signaal, et midagi koduses õhkkonnas vajab muutust. Lapse probleemne käitumine on sageli märk sellest, et vanemate vahel valitsevad lahendamata pinged või emotsionaalne kaugus, ei pöörata tähelepanu enda ega pereliikmete tunnetele ja vajadustele. Vestlused piirduvad vaid olme- ja argieluliste teemadega. Kui vanemad on ise traumadega silmitsi, on nad sageli emotsionaalselt kättesaamatud, mis tekitab lapses sügavat hüljatuse tunnet.

Emotsionaalne hüljatus ja selle mõju.

Emotsionaalne hüljatus ei tähenda alati seda, et vanemad füüsiliselt puuduvad või ei hooli oma lapsest. See võib avalduda ka emotsionaalses kauguses – kui vanemad ei suuda pakkuda oma lapsele tuge, kuulamist ja tingimusteta armastust. Laps, kes ei saa kodus emotsionaalset tuge, hakkab tihti otsima seda kinnitust mujalt – olgu siis sõprade, õpetajate või isegi riskikäitumise kaudu.

Kui laps tunneb, et ta ei ole oma vanematele oluline või tema emotsioonid jäävad tähelepanuta, võib ta hakata käituma viisil, mis väljendab sisemist tühjust ja segadust. Ta võib hakata tähelepanu otsima negatiivse käitumise kaudu, kuna see on tema ainus viis tunda, et ta on nähtav ja kuulda võetud.

Kuidas vanemad saavad terveneda ja oma lapsi aidata?

Vanemad, kes soovivad oma lapsi emotsionaalselt toetada, peavad esmalt vaatama iseenda hingehaavadele otsa. Sageli pärandavad vanemad oma laste kasvatamisel edasi mustreid, mida nad ise lapsena kogesid – kui nad on traumade poolt mõjutatud, kasvatavad nad edasi haavatud lapsi. Seetõttu on oluline, et vanemad leiaksid aega oma lapsepõlvest pärit hingehaavade tervendamiseks.

Tervenemise teekond algab eneseteadlikkusest – sellest, et vanemad tunnistavad oma traumade olemasolu ja otsivad professionaalset abi, olgu selleks siis teraapia, enesearengukursused või muu toetav tegevus. Emotsionaalselt terve lapse kasvatamiseks peab vanem ise olema võimeline olema emotsionaalselt kohal ja pakkuma oma lapsele turvalist ja armastavat keskkonda.

Emotsionaalse läheduseni jõudmine.

Vanemlik armastus ei tähenda ainult seda, et lapsele tagatakse toit, peavari ja haridus. See tähendab ka seda, et laps tunneb end emotsionaalselt hoituna ja mõistetuna. Emotsionaalne lähedus tähendab, et vanem suudab kuulata, mõista ja aktsepteerida oma last sellisena nagu ta on. See tähendab ka tervete piiride seadmist ja oskust ennast kehtestada ilma alandamise või hirmutamiseta.

Vanemad saavad luua oma lastega tugevama emotsionaalse sideme, kui nad õpivad kuulama ilma hinnanguid andmata ja reageerima oma laste emotsioonidele empaatiaga. Kui laps tunneb end turvaliselt, kasvab ka tema enesekindlus ja võimekus toime tulla väljakutsetega, ilma et ta peaks kasutama hävitavaid käitumisviise.

Tervenemine algab iseendast, ja see on kingitus nii sulle endale kui ka sinu lapsele.