Reetmine on kogemus, mille sügavat mõju on sageli raske sõnadesse panna. See pole pelgalt lubaduse murdmine või salatsemine, vaid hoopis sügavam usalduse purunemine. Lapse jaoks võib reetmise haav tekkida juba varajases eas, tavaliselt vanuses 2 kuni 4 eluaastat, just siis, kui temas tärkab seksuaalne energia ning tekib tugev kiindumus vastassoost vanema vastu.
Sellises vanuses on laps haavatav, sest ta vajab tunnet, et teda nähakse, temast hoolitakse ja temale ollakse truu. Väike poiss võib tunda reetmist, kui ema eemaldub temast pärast väikese õe sündi. Tüdruk võib tunda, et isa on teda reetnud, kui viimane ei vasta tema armastusele või eelistab lastest kedagi teist. Samamoodi võib laps kogeda reetmist, kui tema vastassoost vanem ei täida antud lubadusi või kui ta näeb, et ema alandab või solvab isa. Isegi olukorrad, kus vanem meelitab last ja seejärel distantseerub, jätavad hinge jälje, usaldus saab rikutud ja süda tõmbub pingesse.
Kõige valusamalt kogetakse reetmist just armastuse ja intiimsuse tasandil. Kui vanem, keda laps armastab ja kellele loodab, lükkab ta eemale, unustab või reedab, siis jääb hinge kahtlus, et sellist asja võib elu tulla ikka ja jälle. Reetmise haava süvenedes hakkab laps ehitama enda ümber kaitsemüüri, mille tugevus ei põhine vaiksel usaldusel, vaid kontrollil. Ja just sealt kujuneb välja kontrollija mask.
Kontrollija ei ole ilmtingimata kuri või manipuleeriv, ta on ennekõike haavatud. Ta on inimene, kes kardab, et elu toob jälle valu ja ootamatuid pettumusi. Selleks et vältida uue reetmise kogemust, püüab ta kõike hoida kontrolli all: inimesi, olukordi, isegi iseennast. Ta tunneb end turvaliselt siis, kui on kõigega kursis ja saab ise otsustada.
Kontrollija tunneb end vastutajana, ja seda mitte ainult oma elu, vaid sageli ka teiste elu eest. Ta on see, kes võtab juhtimise üle, kui keegi teine kõhkleb. Ta kiirustab, organiseerib, kontrollib ja toimetab. Ta on aktiivne, kannatamatu ja alati sammuke ees. Ta eelistab rääkida kiirelt ja konkreetsetel teemadel, talle ei meeldi pikad selgitused ega aeglased inimesed. Ta kipub sekkuma, katkestama, vastama enne, kui teine on lõpetanud. Kõige olulisem talle on usaldusväärsus: mitte ainult see, et teised teda usaldaksid, vaid et ta saaks ise tunda, et tal on kontroll usalduse üle.
Selline inimene võib tunduda enesekindel ja tugev. Tema kõnnak ja kehakeel annavad edasi sõnumeid ''ma saan hakkama'', ''ma tean'', ''ma juhin''. Meestel võib see väljenduda tugevates õlgades ja sportlikus hoiakus, naistel väljendub sageli keha alumises pooles tugevate puusade, kõhu, reite näol, mis justkui kaitsevad neid. Pilk on selge, läbistav, vahel meelitav, vahel hoiatav. Kõik on suunatud sellele, et vältida abitust, segadust, reetmist.
Ometi, selle pealispinna all elab väga tundlik ja haavatav inimene. Kontrollija ei talu, kui teda reedetakse, kui lubadusi ei täideta, kui teda alavääristatakse või alt veetakse. Ja kuigi ta võib olla väga osav juhendaja, õpetaja ja korraldaja, võib temas elada ka vimm ja pettumus, eriti kui keegi käitub teistmoodi, kui ta on oodanud.
Ta võib oma lähedasi kontrollida armastuse sildi all, sest ta lihtsalt kardab, et juhtub midagi ootamatut. Ta võib võidelda maine, täpsuse, korrektsuse eest, sest usub, et see hoiab ära kaotuse ja ebakindluse. Tal on raske anda ülesandeid ilma järelvalveta, usaldada teise inimese valikut või öelda lihtsalt: ''ma ei tea''.
Kõige suurem hirm kontrollijas on mitte ainult reetmine, vaid sellega kaasnev tunne – kõrvalejäetus, põlgus, haavatavus. Ta eelistab lahkuda suhetest enne, kui teine saab seda teha. Ta võib varjata oma nõrkusi isegi kõige lähedasemate eest. Sageli peegeldab kontrollija seda, mida ta kõige enam kardab: kui ta süüdistab teisi silmakirjalikkuses, võib just see olla tema enda varjatud pool.
Suhteid iseloomustab sageli intensiivsus, neis on palju kirge, palju ootusi ja tihti ka pettumust. Kui partner ei vasta ideaalkujule, mis sisimas on seotud vastassoost vanemaga lapsepõlves, hakkab kontrollija teadmatult distantseeruma või vahetab läheduse kontrolli vastu.
Elus on kontrollija sageli edukas, osav ja nähtav. Kuid sisimas võib ta kanda rasket tunnet. Ta on kogu aeg valvel, ta ei suuda lõõgastuda, sest keegi võib teda taas reeta. Mitte keegi ei tohi näha tema nõrkust.
Tulemused
Kui vastasid „Jah“ vähemalt seitsmele väitele, on väga tõenäoline, et reetmise haav mõjutab sinu mõtlemist, käitumist ja suhteid. Kontrollivus ja tugevuse näitamine võivad olla viisid, millega püüad hoida end kaitstuna uue reetmise eest.
Kui „Jah“ vastuseid oli neli kuni kuus, võib reetmise haav olla sinus aktiivne teatud olukordades. Võid kogeda vajadust kontrolli või usalduse järele ebastabiilsetes suhetes või stressihetkedel.
Kui vastasid enamusele väidetele „Ei“, ei ole see haav sinu puhul tõenäoliselt esiplaanil. Samas võib reetmise kogemus olla sügaval allhoovuses ja tulla esile ootamatutes olukordades.
Test ei anna lõplikku hinnangut, kuid võib olla esimene samm teadlikkuse poole. Kui leidsid siin midagi äratuntavat, võib see olla võimalus uurida neid mustreid teraapias turvaliselt ja hinnanguteta.
Sinu elu ei pea olema pidev kontroll, tugevuse tõestamine või usaldamatuse haldamine. On võimalik elada ka siis, kui ei tea alati kõike ette.
Olen sinu jaoks olemas!